Võtame vastu mahe maasika tellimusi. Ühendust saab tel. 53448853, 53482148
Kirjutades sõnumi või läbi tellimislehe.
https://forms.gle/MhnKYTUDHgaFCX2y5
Maasikad on see aasta endiselt magusad ja ilusad.
Soovitame maasikaid varakult juba ette tellida.
https://www.facebook.com/Hansutalu
Sibul on 2-3 aastane taim, mis kuulub lauguliste sugukonda.
Sibulad sisaldavad A, B1, B2, C, PP-vitamiine ja provitamiini A. Sibul sisaldab ka palju mineraalaineid nagu kaalium (K), kaltsium (Ca), fosfor (P), magneesium (Mg), rauda (Fe), tsinki (Zn), joodi (I), vaske (Cu). Sibula keemiline koostis sõltub enamasti sordist, kasvukohast kui ka kasvatamisest.
Sibulasorte jaotatakse magusateks, poolkibetateks ja kibedateks. Maitse ja lõhn sõltub eeterlike õlide sisaldusest. Tuntumad sordid on Eestis “Jõgeva 3” (pesasibul) – mis on aretatud sordist “Peipsiäärne”, mõlemad sordid on kanged ja kibedad, säilib hästi kuni kevadeni. Nendest lahjem on “Stuttgarter Riesen” (tippsibul) mis on rohkem nõutud ja rahvale rohkem teada, see sibul sobib rohkem salati sibulaks. Eestis on levinud ka sordid “Sturon” ja “Setton”.
Tavatarbija teab, et mahetooted on ülejäänutest jupp maad kallimad. Nii mõnigi arvab, et kaubale pannakse ökomärgiga koos lihtsalt hinda juurde, kuna ei teata mahetootmise põhimõtteid.
Heli Raametsheli.raamets@maaleht.ee
Maheköögivilja ei kasvatata Eestis veel nii palju, kui oleks nõudlust.TIIT KOHA FOTO
Kui arvestatakse seda, et tavatoit on äri, siis mahetoit on äri pluss keskkonnateenused. Selle võrra ongi mahetoit kallim.
“Viimastel aastakümnetel on küll räägitud, et mahetootmisega pakume keskkonnateenust, kuid seni pole sellest aru saadud,” väitis Merit Mikk mahepõllumajanduse koostöökogust EPA messi raames toimunud konverentsil “Maheturg 2020”. Tema sõnul muutub see lähiaastatel järjest arusaadavamaks, kuna noorema põlvkonna väärtused on hoopis teistsugused kui vanemal generatsioonil. “Uued väärtused saavad järjest laiema kõlapinna,” ennustas ta.
Inimkond kasutab aastas 1,7 korda rohkem loodusressursse, kui ökosüsteemid neid taastada suudavad. 21 protsenti Euroopa põldudest on saastatud glüfosaadiga ning 42 protsenti selle laguprodukti AMPA jääkidega.
Mullused taimekaitsevahendite jääkide seire tulemused Eesti tavatootmise muldades näitasid, et kõik analüüsitud mullaproovid olid jääkidega. Pestitsiidide jäägid on jõgedes, allikates, kaevudes: jääke leiti 66 protsendis veeproovidest, kusjuures kolmandik analüüsitud proovidest sisaldas jääke üle piirväärtuse (0,1 µg/l).
https://infogram.com/ml-mahetootmine-2020-1h1749p005oq6zj
Maaülikooli teadur Liina Talgre rääkis, et mahepõllumajandus on tavatootmisega võrreldes oluliselt parem mitmel põhjusel, näiteks elurikkus on kuni 86 protsenti kõrgem. Mullaviljakus on ökos kõrgem, mullas on 98 protsenti rohkem vihmausse, kõrgem süsinikusisaldus, vähem tihest ja saasteaineid.
Mahepõllunduse puhul, kus väetist kasutatakse vähem, on ka 40–64 protsenti vähem taimetoitainete, näiteks lämmastiku leostumist (mineraalainete väljauhtumine mullast pinnavee toimel) ja taimekaitsevahendite jääke vees. Mahe leevendab ka kliimamuutusi, sest ökomuldades on keskmiselt kümnendiku võrra kõrgem süsinikusisaldus.
“Varasemad uuringud on näidanud, et 30–40 protsenti mineraalväetistest, mis põllule viiakse, lendub või leostub ja pole taimedele kättesaadavad,” rääkis ta. Mahedas kasutatakse looduslikke väetisi – peamiselt sõnnikut, komposti ja liblikõielisi taimi, mille mõju on pikaajaline. Liblikõielised, nagu näiteks ristik, seovad oma juurte kaudu mulda õhus olevat lämmastikku. Sellise haljasväetisega tehtud katse näitas, et selle mõju kestis ka kolmandal aastal, mil oli arvestatav saagilisa.
Arvan, et me ei ole järgmisel kümnendil enam tooraine nagu kaera ja nisu müüjad, vaid müüme elurikkust ja süsiniku sidumist. Tuleb väärtusahelate muutus. – RAIMOND PIHLAP
Mille poolest on mahetoit tavatoidust parem? Talgre tõi välja, et mahedalt kasvatatud saadused sisaldavad vähem kahjulikke ained, nagu nt pestitsiidijäägid, kaadmium, plii, vask, alumiinium ja elavhõbe. Mahetoodangus on 30 protsenti vähem nitraate. Mahetoodetes on võrreldes tavatoodanguga rohkem ka kasulikke antioksüdante.
Mahepiim sisaldab rohkem kasulikke rasvhappeid, antioksüdante, E-vitamiini ja rauda ning vähem joodi. Maheliha sisaldab ligikaudu poole rohkem asendamatuid polüküllastumata ja oomega-3 rasvhappeid ning vähem küllastunud rasvhappeid (müristiinhape ja palmitiinhape).
Nõudlus mahetoodete järele suureneb kogu maailmas. Samas jäävad mahetootmises saagid väiksemaks ja seetõttu on mahetoit ka kallim. Talgre ütles, et küsimusele, kas mahepõllumajandus suudab maailma ära toita, vastavad tavatootjad, et sellega ei ole võimalik ära elada.“Tegelikult on,” väitis ta. “Inimesed peaksid sööma kolm korda vähem liha ja valida tuleks kvaliteetne toit, mitte palju toitu. Hästi oluline on ka toidu raiskamise vähendamine.”
Raimond Pihlap maheviljakasvatajate ühistust Wiru Vili vaatas asja aga hoopis teise nurga alt. “Arvan, et me ei ole järgmisel kümnendil enam tooraine nagu kaera ja nisu müüjad, vaid müüme elurikkust ja süsiniku sidumist. Tuleb väärtusahelate muutus,” ütles ta.“Praegu me alles harjume selle mõttega, et aastaks 2030 tuleb pestitsiide vähendada 50 ja mineraalväetisi 20 protsenti ning mahemaa osa suurendada 25 protsendini,” viitas ta ELis kehtima hakkavale roheleppele. “Ma ei näe põhjust, miks me ei võiks olla ambitsioonikamad roheleppe osas.”
Kuna Eesti on mahemaa osakaalu osas (mullu 22%) ELis teisel kohal, on meil suur võimalus eksportida nn madalamat keskkonna jalajälge.
Pihlapi arvates võib tulevikus osta sisse mahevilja, et jahu keskkonna jalajälge vähendada, ja kohukese sisse mahepiima, et seda saaks eksportida. “Peame müüma oma tooteid nii, et näidata, kuidas mahetoodangu puhul on võimalik keskkonna jalajälge vähendada,” esitas Pihlap oma visiooni.
See võib viia selleni, et mahe- ja tavatooteid ei olegi enam nii lihtne eristada, kuna tooted sisaldavad mõlemat toorainet.
MAHEPÕLLUMAJANDUSAllikas: mahepõllumajanduse arengukava 2014–2020Kas teadsid?
Täis originaal artikkel: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/91397527/mis-peitub-mahepollumajanduse-taga-tegelikult
🍏Mahe õunamahl🍏
Õunamahl on puhas, ilma keemiata ja suhkruta ehk 100% naturaalne. Mahl on tehtud erinevatest õuna sortidest, et mahl ei oleks liiga hapu ega liiga magus.
Õunamahl on pakendatud 5 liitristesse mahla pakkidesse, mis on kraaniga ja vaakumis. Säilib ka avatuna kaua, kuna hapnik ei pääse ligi.
🍎 5 liitrise koti hind on 7 eurot.🍎
Haapsalusse ja lähiümbrusesse on transport kokkuleppel.
Saame tuua ka Tallinna, kuna teeme vahest Tallinna kaubatiire.
https://www.ohtuleht.ee/100378/hanepraad-peolaua-kroon
https://www.ohtuleht.ee/406362/joululind-algajale-kana-kogenule-hani
http://nami-nami.ee/retsept/9794/hanepraad_1
Ettevalmistus 40 min, Küpsetamine 2 tundi ja 35 min.
| Koostisosad | Täidis |
| Hani 3,5 kg | 100g kuivatatud aprikoose |
| Soola ja must pipar | 100g kuivatatud ploome |
| 50g rosinaid | |
| 300 ml kuiva siidrit või viljalihaga õunamahla | |
| 1 sibul | |
| 4 viilu saia | |
| 3 haput õuna | |
| 2 muna | |
| 2 tl kuivatatud majoraani |
Vähenda kuumust ahjus 180 C¤-ni. Pööra liha ümber ja küpseta veel 90 minutit, kastes regulaarselt küpsetusvedelikuga. Lõpuks suurenda temperatuuri 240 C¤-ni ja küpseta 20 minutit, et liha pealt pruunistuks.
Hea teada:
Tervet parti on ahjus lihtne küpsetada. Kuna pardiliha on üsna rasvane, siis ei ole ohtu, et roog lõpptulemusena üle küpseb ning kuivaks jääb.
Küpsemise ajal nahast eralduv rasv aitab säilitada liha mahlakust. Lisaks aitab roa mahlakust säilitada ka piim, mis toimib liha pehmendajana küpsetamisel
Selles retseptis on pardipraad täidetud apelsini- ja õunasektoritega. Lisaks sekka pisut kaneelikoort, küüslauku ja tüümiani. Need komponendid toimivad kõik toidule maitse andjana, mitte lisanditena.
Selle pardiprae juurde võite aga pakkuda püreesid: kartuli-porgandi-, pastinaagi-, lillkapsa-hernepüree jne. Samuti sobivad pardiliha kõrvale ahjus röstitud köögiviljad. Need aga valmistage kindlasti teises ahjuvormis, mitte pardipraega ühes, sest vormis oleva piima-rasvasegu tõttu ei ole võimalik köögiviljadel pruunistuda.
Kui valmistate pardipraadi puuküttega ahjus, siis maitsestage part nii, nagu retseptis ette nähtud. Kasutage puuahjus pardi küpsetamiseks kaanega malmpotti. See ei tohiks olla liialt suur, et lihal vormis ülemäära palju ruumi oleks. Piima peaks potis olema nii palju, et see poolenisti parti kataks. Katke pott enne ahjupanekut kaanega.
Kui toas on ahi köetud, söed hõõguvad ning lõõr kinni, siis oodake umbes tunnike, et söed pisut jahtuksid. Seejärel pistke malmpott ahju süte juurde ning pange ahi kinni. Hoidke parti ahjus 12–16 tundi. Ahjust võttes on liha täpselt paraja kuumusega ning praad ongi söömiseks valmis.
Patsutage part majapidamispaberiga kuivemaks ning maitsestage seest ja väljast soola ja pipraga. Seejärel täitke part apelsini- ja õunasektorite, tüümianiokste, poolitatud küüslauguküünte ja kaneelikoorega. Tõstke part ahjuvormi ning valage juurde piim. Asetage vormile kaas peale (selle puudumisel võib vormi katta ka fooliumiga) ning küpsetage liha 180 kraadi juures 2,5 tundi. Enne lahtilõikamist laske lihal umbes 10 minutit rahuneda.
Koorige köögiviljad ning lõigake väiksemateks tükkideks. Seejärel keetke need soolaga maitsestatud vees pehmeks. Nõrutage ning lisage köögiviljadele või, piim ja muskaatpähkel. Püreestage ühtlaseks massiks, vajadusel maitsestage.
Ragne Värk, Rannamõisa kokk ja linnulihablogi perenaine
Artikkel võetud Targu Talitaja 14.12. 2017
Hansu talu kogemuse järgi: Küpsetada temperatuuril 120 kraadi 6 tundi või siis 100 kraadi juures 8 tundi. Liha jääb mahlane ja küps, liha lausa sulab kondi pealt maha. Maitseained omal valikul.
