Mahe kurk

Pakkuda on veel värsket kurki ja kartulit.

Kurk sort “Dirigent” sobib hästi marineerimiseks, hapendamiseks ja lauale söömiseks.

Alates 10 kg hind 1.50 eurot kilo.

Alla 10 kg hind 2 eurot kilo.

Suured/keskmised kurgid hind 1 euro kilo.

Värske varajane kartul.kilo hind 2 eurot

Olemas ka mahe sertifikaat ja saame pakkuda ka asutustele.

Transport Haapsalu ja lähiümbrusesse kokkuleppel. Käin ka Tallinnas ja võtan tellimusi vastu.

Tel. 53448853 helista või kirjuta sõnum.

Standard

Sibula kasulikkus

Sibul on 2-3 aastane taim, mis kuulub lauguliste sugukonda.

Sibulad sisaldavad A, B1, B2, C, PP-vitamiine ja provitamiini A. Sibul sisaldab ka palju mineraalaineid nagu kaalium (K), kaltsium (Ca), fosfor (P), magneesium (Mg), rauda (Fe), tsinki (Zn), joodi (I), vaske (Cu). Sibula keemiline koostis sõltub enamasti sordist, kasvukohast kui ka kasvatamisest.

Sibulasorte jaotatakse magusateks, poolkibetateks ja kibedateks. Maitse ja lõhn sõltub eeterlike õlide sisaldusest. Tuntumad sordid on Eestis “Jõgeva 3” (pesasibul) – mis on aretatud sordist “Peipsiäärne”, mõlemad sordid on kanged ja kibedad, säilib hästi kuni kevadeni. Nendest lahjem on “Stuttgarter Riesen” (tippsibul) mis on rohkem nõutud ja rahvale rohkem teada, see sibul sobib rohkem salati sibulaks. Eestis on levinud ka sordid “Sturon” ja “Setton”.

Standard

Mis peitub mahepõllumajanduse taga tegelikult? (Maalehe artikkel).

Tavatarbija teab, et mahetooted on ülejäänutest jupp maad kallimad. Nii mõnigi arvab, et kaubale pannakse ökomärgiga koos lihtsalt hinda juurde, kuna ei teata mahe­tootmise põhimõtteid.

 Heli Raametsheli.raamets@maaleht.ee

Maheköögivilja ei kasvatata Eestis veel nii palju, kui oleks nõudlust.

Maheköögivilja ei kasvatata Eestis veel nii palju, kui oleks nõudlust.TIIT KOHA FOTO

Kui arvestatakse seda, et tavatoit on äri, siis mahetoit on äri pluss keskkonnateenused. Selle võrra ongi mahetoit kallim.

“Viimastel aastakümnetel on küll räägitud, et mahetootmisega pakume keskkonnateenust, kuid seni pole sellest aru saadud,” väitis Merit Mikk mahepõllumajanduse koostöökogust EPA messi raames toimunud konverentsil “Maheturg 2020”. Tema sõnul muutub see lähiaastatel järjest arusaadavamaks, kuna noorema põlvkonna väärtused on hoopis teistsugused kui vanemal generatsioonil. “Uued väärtused saavad järjest laiema kõlapinna,” ennustas ta.

Inimkond kasutab aastas 1,7 korda rohkem loodusressursse, kui ökosüsteemid neid taastada suudavad. 21 protsenti Euroopa põldudest on saastatud glüfosaadiga ning 42 protsenti selle laguprodukti AMPA jääkidega.

Mullused taimekaitsevahendite jääkide seire tulemused Eesti tavatootmise muldades näitasid, et kõik analüüsitud mullaproovid olid jääkidega. Pestitsiidide jäägid on jõgedes, allikates, kaevudes: jääke leiti 66 protsendis veeproovidest, kusjuures kolmandik analüüsitud proovidest sisaldas jääke üle piirväärtuse (0,1 µg/l).

https://infogram.com/ml-mahetootmine-2020-1h1749p005oq6zj

Mahetoidus rohkem kasulikke aineid

Maaülikooli teadur Liina Talgre rääkis, et mahepõllumajandus on tavatootmisega võrreldes oluliselt parem mitmel põhjusel, näiteks elurikkus on kuni 86 protsenti kõrgem. Mullaviljakus on ökos kõrgem, mullas on 98 protsenti rohkem vihmausse, kõrgem süsinikusisaldus, vähem tihest ja saasteaineid.

Mahepõllunduse puhul, kus väetist kasutatakse vähem, on ka 40–64 protsenti vähem taimetoitainete, näiteks lämmastiku leostumist (mineraalainete väljauhtumine mullast pinnavee toimel) ja taimekaitsevahendite jääke vees. Mahe leevendab ka kliimamuutusi, sest ökomuldades on keskmiselt kümnendiku võrra kõrgem süsinikusisaldus.

“Varasemad uuringud on näidanud, et 30–40 protsenti mineraalväetistest, mis põllule viiakse, lendub või leostub ja pole taimedele kättesaadavad,” rääkis ta. Mahedas kasutatakse looduslikke väetisi – peamiselt sõnnikut, komposti ja liblikõielisi taimi, mille mõju on pikaajaline. Liblikõielised, nagu näiteks ristik, seovad oma juurte kaudu mulda õhus olevat lämmastikku. Sellise haljasväetisega tehtud katse näitas, et selle mõju kestis ka kolmandal aastal, mil oli arvestatav saagilisa.

Arvan, et me ei ole järgmisel kümnendil enam tooraine nagu kaera ja nisu müüjad, vaid müüme elurikkust ja süsiniku sidumist. Tuleb väärtusahelate muutus. – RAIMOND PIHLAP

Mille poolest on mahetoit tavatoidust parem? Talgre tõi välja, et mahedalt kasvatatud saadused sisaldavad vähem kahjulikke ained, nagu nt pestitsiidijäägid, kaadmium, plii, vask, alumiinium ja elavhõbe. Mahetoodangus on 30 protsenti vähem nitraate. Mahetoodetes on võrreldes tavatoodanguga rohkem ka kasulikke antioksüdante.

Mahepiim sisaldab rohkem kasulikke rasvhappeid, antioksüdante, E-vitamiini ja rauda ning vähem joodi. Maheliha sisaldab ligikaudu poole rohkem asendamatuid polüküllastumata ja oomega-3 rasvhappeid ning vähem küllastunud rasvhappeid (müristiinhape ja palmitiinhape).

Nõudlus mahetoodete järele suureneb kogu maailmas. Samas jäävad mahetootmises saagid väiksemaks ja seetõttu on mahetoit ka kallim. Talgre ütles, et küsimusele, kas mahepõllumajandus suudab maailma ära toita, vastavad tavatootjad, et sellega ei ole võimalik ära elada.“Tegelikult on,” väitis ta. “Inimesed peaksid sööma kolm korda vähem liha ja valida tuleks kvaliteetne toit, mitte palju toitu. Hästi oluline on ka toidu raiskamise vähendamine.”

Mahe vähendab keskkonna jalajälge

Raimond Pihlap maheviljakasvatajate ühistust Wiru Vili vaatas asja aga hoopis teise nurga alt. “Arvan, et me ei ole järgmisel kümnendil enam tooraine nagu kaera ja nisu müüjad, vaid müüme elurikkust ja süsiniku sidumist. Tuleb väärtusahelate muutus,” ütles ta.“Praegu me alles harjume selle mõttega, et aastaks 2030 tuleb pestitsiide vähendada 50 ja mineraalväetisi 20 protsenti ning mahemaa osa suurendada 25 protsendini,” viitas ta ELis kehtima hakkavale roheleppele. “Ma ei näe põhjust, miks me ei võiks olla ambitsioonikamad roheleppe osas.”

Kuna Eesti on mahemaa osakaalu osas (mullu 22%) ELis teisel kohal, on meil suur võimalus eksportida nn madalamat keskkonna jalajälge.

Pihlapi arvates võib tulevikus osta sisse mahevilja, et jahu keskkonna jalajälge vähendada, ja kohukese sisse mahepiima, et seda saaks eksportida. “Peame müüma oma tooteid nii, et näidata, kuidas mahetoodangu puhul on võimalik keskkonna jalajälge vähendada,” esitas Pihlap oma visiooni.

See võib viia selleni, et mahe- ja tavatooteid ei olegi enam nii lihtne eristada, kuna tooted sisaldavad mõlemat toorainet.

MAHEPÕLLUMAJANDUSAllikas: mahepõllumajanduse arengukava 2014–2020Kas teadsid?

Mahepõllumajandus on keskkonnasõbralik tootmisviis, mis säilitab elurikkuse ja puhta vee.
Mahetaimekasvatuses ei kasutata sünteetilisi mineraalväetisi ega tehislikke taimekaitsevahendeid. Muld hoitakse viljakana liblikõielisi sisaldavate külvikordade ning orgaaniliste väetistega (sõnnik, haljasväetis, kompost jm).
Taimekahjustajate levikut tõkestatakse tootmiskeskkonnas elurikkuse tagamisega, soodustades sellega taimekahjustajate looduslikke vaenlasi; samuti mehaaniliste võtete ning looduslike taimekaitsevahendite kasutamisega.
Keemiliste taimekaitsevahendite mittekasutamisel puhastuvad mullad aja jooksul taimekaitsevahendite jääkidest, mis parandab vee kvaliteeti ja mulla tervist.
Mahepõllumajanduslikus loomakasvatuses tagatakse loomade heaolu: nad peavad saama viibida õues, süüa mahesööta ja rahuldada kõiki oma loomuomaseid vajadusi. Keemiliselt sünteesitud veterinaarravimite või antibiootikumide kasutamine haiguste ennetamisel on keelatud.
Mahetöötlemisel säilitatakse toit võimalikult naturaalsena, kasutada on lubatud vaid piiratud valikus loodusliku päritoluga lisaaineid.
Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) abil valmistatud tooteid mahepõllumajanduses ei kasutata.
Põhilised mahepõllumajanduse nõuded on ühesugused kogu Euroopa Liidus, need kehtivad nii taime- ja looma­kasvatuses kui ka töötlemisel ja turustamisel.

Täis originaal artikkel: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/91397527/mis-peitub-mahepollumajanduse-taga-tegelikult

Standard

Õunamahl

🍏Mahe õunamahl🍏
Õunamahl on puhas, ilma keemiata ja suhkruta ehk 100% naturaalne. Mahl on tehtud erinevatest õuna sortidest, et mahl ei oleks liiga hapu ega liiga magus.

Õunamahl on pakendatud 5 liitristesse mahla pakkidesse, mis on kraaniga ja vaakumis. Säilib ka avatuna kaua, kuna hapnik ei pääse ligi.

🍎 5 liitrise koti hind on 7 eurot.🍎

Haapsalusse ja lähiümbrusesse on transport kokkuleppel.

Saame tuua ka Tallinna, kuna teeme vahest Tallinna kaubatiire.


Ühendust saab Hansu talu facebooki lehe ( https://m.facebook.com/Hansutalu/?ref=bookmarks ) kaudu või telefonidel 53482148, 53448853.

Standard

Huvitavad faktid porgandi kohta:

  • Anglosaksid kasutasid 7-10 sajandil porgani mahla vaimuhaiguse vastu. Porgandimahlaga usuti saavat inimesest ka kuradit välja ajada.
  • Maailma pikimaks porganiks on 2016. aastal märgitud 6.2 meetri pikkune nunnu.
  • Maailma raskeim porgand aga sai 2017. aastal kaalul kirja uhke numbri 10,17 kg juuremassi.
  • Porgandi lehti võib vabalt süüa, kuid seda reeglina siiski ei tehta.
  • Arvestatakse, et keskmine inimene sööb elu jooksul umbes 10 866 porgandit.
  • Porgandist saab rohkem destilleritud piiritust kui kartulist.
  • Prantsuse tubakasõbrad kasutasid porgandit oma tubakakarpides niisutajana, et tubakas ära ei kuivaks.
  • Maailmas toodetakse iga aasta umbes 35 miljonit tonni porgandit.
  • Ühte grammi mahub umbes 800-900 porgandi seemet.
  • Porgand on eri rahvastel ajast aega olnud viljakuse sümbol
  • Äärmuslik A vitamiini vaegus, mis arengumaades on tänini tõsine probleem võib kaasa tuua kanapimeduse ja muid nägemishäired.
Standard

Kasulikud linnuliha valmistamise nipid ja retseptid.

Kasulikud lingid

https://www.ohtuleht.ee/100378/hanepraad-peolaua-kroon

http://naistekas.delfi.ee/archive/toidublogija-opetab-kuidas-kupsetada-koige-maitsvamat-joululindu?id=70387937

https://www.ohtuleht.ee/406362/joululind-algajale-kana-kogenule-hani

http://nami-nami.ee/retsept/9794/hanepraad_1

Küpsetatud hani Rootsi moodi

Ettevalmistus 40 min, Küpsetamine 2 tundi ja 35 min.

Koostisosad Täidis
Hani 3,5 kg 100g kuivatatud aprikoose
Soola ja must pipar 100g kuivatatud ploome
  50g rosinaid
  300 ml kuiva siidrit või viljalihaga õunamahla
  1 sibul
  4 viilu saia
  3 haput õuna
  2 muna
  2 tl kuivatatud majoraani

 

  1. Pese ja kuivata hani, lõika ära üleliigne rasv ning siis puista seest- ja väljaspoolt üle soola ja pipraga. Soojenda ahi 200 c¤-ni. Haki aprikoosid ja ploomid ning pane need kaussi koos rosinatega, kalla üle siidriga ja jäta ligunema.
  2. Sulata potis või, lisa kuubikuteks tükeldatud sibul ja hauta, kuni sibul on pehme, kuid mitte pruun. Lõika sai kuubikuteks. Koori õunad ja puhasta seemnetest ning lõika väikesteks tükkideks. Klopi kausis muna ja lisa sellele sai, õunad ja sibul.Nõruta puuviljad siidrist, kuid jäta siider alles. Sega puuviljad kokku kausis olevate koostisosadega, lisa ka majoraan ja maitseained.
  3. Pane täidis hane sisse, sulge avaus hambaorkidega, seo koivad kokku kööginiidiga. Aeta hani küpsetusvõrmi esikülg allpool, kalla üle või määri pealt allesjäänud siidriga ja küpseta 45 minutit.

Vähenda kuumust ahjus 180 C¤-ni. Pööra liha ümber ja küpseta veel 90 minutit, kastes regulaarselt küpsetusvedelikuga. Lõpuks suurenda temperatuuri 240 C¤-ni ja küpseta 20 minutit, et liha pealt pruunistuks.

Hea teada:

  • Kui nahk hakkab liiga pruuniks minema, aga liga vajab veel küpsemist, kalla hani üle vedelikuga ning kata fooliumiga.
  • Leota hambaorke enne kasutamist 5 minutit vees, et need küpsemise ajal kõrbema ei läheks.
  • Küpseta koos lihaga õunatükke ja kartuleid, et saada maitsev lisand pearoa kõrvale.
Standard